Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Matadalan Reportajen Eleitorál ba Jornalista no Meiu Komunikasaun Sosiál Sira

Published

on

Hatutan.com, (14 Marsu 2022), Díli—Atu mantein servisu jornalista no meiu komunikasaun sosiál sira hodi kumpri no la’o tuir priníspiu sira jornalizmu nian hanesan objetividade, onestidade, imparsialidade, balánsu no independénsia iha kontestu kobertura no publikasaun iha siklu eleitorál nesesáriu.

Konsidera sirkumtánsia ida-ne’e, nesesariamente tenke iha matadalan ida ba jornalista sira atu evita irregularidade sira hanesan misinformasaun no manipulasaun (mai hosi mídia-na’in), intervensaun polítika no influénsia ekonómika hosi parte sira ne’ebé iha podér ekonómiku.

Iha kontestu situasaun polítika interna, partikularmente iha prosesu eleitorál, Jornalista Timor-Leste no meiu komunikasaun sira iha obrigasaun étika atu garante ninia produtu jornalístika ho faktu sira rigór no informasaun ne’ebé kredível ba sidadaun sira atu vota.

Advertisement

Bainhira hala’o ninia knaar ka atividade jornalístika iha eleisaun nian, Jornalista Timor-Leste no meiu komunikasaun sosiál sira tenke iha obrigasaun étika hodi kumpri no obedese aktu no atitude sira tuir mai:

  1. Jornalista no meiu komunikasaun sira iha obrigasaun atu obedese ba Kódigu Étika Jornalístika nu’udár báze bainhira hala’o atividade jornalístika iha periódu kampaña polítika no iha loron votasaun.
  2. Maski, jornalista Timor-Leste iha direitu sivíl polítika atu vota iha kualkér eleisaun no iha direitu atu hato’o nia opinaun, maibé tenke nafatin ka mantein independénsia, imparsialidade, onestidade, balánsu no sees hosi afiliasaun polítika no la favoritiza kandidatu ruma bainhira hala’o nia knaar nu’udár jornalista profisionál.
  3. Jornalista no meiu komunikasaun sosiál sira tenke fó espasu no biban hanesan ba kandidatu hotu-hotu atu hato’o sira nia programa, liuliu mídia públiku hanesan, Ajénsia Notisioza Tatoli IP no RTTL E.P atu fó direitu antena ba kandidatu hotu-hotu atu hato’o sira nia vizaun, misaun no programa sira iha periúdu eleisaun nian.
  4. Jornalista no meiu komunikasaun sosiál tenke distinje faktu sira no opiniaun iha notísia laran nu’udár haktuir iha Kódigu Étika Jornalístika, Pontu 2. Opiniaun jornalista nian bele permite de’it iha pájina editoriál nu’udár reprezenta opiniaun mídia nian no bele tau iha pájina opinaun jornál nian.
  5. Meiu komunikasaun sosiál sira iha direitu atu publika publisidade (iklan) polítika iha sira ninia espasu, maibé la bele uza jornalista sira sai nu’udár ema-ne’ebé buka, fasilita no publika (testu, audiu no vídiu) publisidade iha meiu komunikasaun sosiál sira. Publisidade polítika ne’ebé meiu komunikasaun sosiál sira publika labele domina espasu sira notísia nian ne’ebé sai nu’udár espasu ba direitu públiku nian atu asesu informasaun.
  6. Jornalista labele tama iha ekipa susesu kanditadu sira nian no labele sai porta vóz polítiku nian.
  7. Órgaun komunikasaun sosiál (kompaña mídia) sira internalmente iha obrigasaun atu fó garantia ba jornalista hotu-hotu bainhira hala’o atividade jornalístika iha kontestu kobertura, liuliu fornese perdiem no fasilidade apoiu sira, hanesan transporte no seluk-tan antes sira ba kampu hodi halo kobertura.
  8. Atu mantein independénsia no profisionalizmu jornalista nian iha atividade jornalístika nian, jornalista labele sai altuflante (corong) ba kandidatu ka partidu polítiku balun ne’ebé kompete iha eleisaun prezidensiál no eleisaun lejislativa.
  9. Meiu Komunikasaun sosiál sira bele publika de’it rezultadu real count hosi órgaun eleitorál sira, hanesan STAE no CNE.
  10. Jornalista no meiu komunikasaun sosiál sira labele halo no tenke evita publikasaun notísia ka programa sira ne’ebé ninia konteúdu sensasionál no provokativu ne’ebé la kontribui ba páz, seguransa no estabilidade iha rai-laran durante periudu kampaña polítika no eleisaun.
  11. Jornalista no meiu komunikasaun sosiál sira tenke evita publikasaun notísia no programa ne’ebé kontein ho diskursu ódiu (hate speech), diskrimina grupu etníku (relijaun, língua, feto, orientasaun seksuál), opiniaun polítika partikulár no ema ho defisiénsia durante periódu kampaña polítika no eleisaun.
  12. Jornalista no meiu komunikasaun sosiál sira tenke obedese ba matadalan utilizasaun mídia sosiál ba jornalizmu hodi halo verikasaun ba faktu hotu-hotu kona-bá informasaun sira ne’ebé espalla iha mídia sosiál molok uza nu’udar fonte informasaun seluk hodi halo notísia.
  13. Jornalista sira labele hatudu afiliasaun polítika no la bele halo komentáriu polítika ne’ebé fó apoiu ba kandidatu ruma liuhosi mídia sosiál (facebook, twitter, instragram no seluk-tan) bainhira hala’o hela knaar nu’udár jornalista ativu.
  14. Jornalista sira tenke tuir matadalan medida prevensaun COVID – 19 atu evita propagasaun iha knaar nu’udár jornalista ativu.
  15. Jornalista sira tenke promove igualdade jéneru no inkluzaun nomós Evita prejuizu no estereotipu, espesialmente iha feto sira nia partisipasaun no reprezentasaun iha eleisaun.

Matadalan Reportajen Eleitorál ba Jornalista no Meiu Komunikasaun Sosiál Sira iha ámbitu Eleisaun Prezidensiál tinan 2022, lansa hosi Conselho Imprensa (CI) hamutuk ho Ajénsia Nasaun Unida ba Programa Dezenvolvimentu (UNDP), iha salaun CI Quintal Boot-Dili, Segunda (14/03/2022).

Iha lansamentu ne’e, parte rua halo mós sosializasaun, ba responsável Meius Komunikasaun Sosiál Sira, Xefe Redasaun no Editór sira.  

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Sei Foti Hotu Veíkulu Estadu Ne’ebé Estasiona iha Kargu Xefia Sira-Nia Uma

Published

on

Hatutan.com, (26 Abríl 2024), Díli-Ekipa fiskalizasaun konjunta sei bá foti obrigatóriu veíkulu (karreta ho motór)  Estadu nian ne’ebé durante ne’e estasiona iha utilizadór sira-nia rezidénsia privadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Papél Mídia Importante Hodi Kontribui bá Prezerva Memória Pasadu

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Centro Nacional CHEGA! Institutu Públiku (CNC, I.P) konsidera mídia ka jornalista sira-nini papél importante tebes atu bele halo kobertura kona-bá akontesimentu sira istóriku hodi bele kontribui bá prezerva memória sira pasadu nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Posibilidade Governu Aprezenta Kandidatu Foun Komisáriu CAC

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Vise-Ministru Asuntu Parlamentár,  Áderito da Costa Hugo, informa proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés), aprova  final global ona iha Parlamentu Nasionál iha loron 22 fulan-Abríl,  ho nune’e, Governu sei haree fali timoroan feto ka mane ne’ebé prenxe rekizitu hodi kandidatu  bá komisáriu CAC atu aprezenta bá Parlamentu Nasionál hodi hakat bá eleisaun.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending