Connect with us

Nasionál

TMR Enkoraja Traballadór Timoroan bá Japaun Servisu ho Dixíplina

Published

on

Hatutan.com, (14 Setembru 2023), Díli-Eis Primeiru Ministru iha Governasaun da-VIII, Taur Matan Ruak, enkoraja traballadór Timoroan na’in-hitu (7) ne’ebé atu bá servisu iha Japaun, tenke ho dixíplina.

Lee Mós: Japaun Preparadu Simu Traballadór Timoroan, Faze Dahuluk Na’in-11

Eis PM Taur Matan Ruak. Foto/Elio dos Santos da Costa

Durante nia diskursu iha serimónia  despedida traballadór Timoroan na’in-7  ne’ebé atu ba servisu iha Japaun, Taur Matan Ruak, fó hanoin hikas kona-bá loron 14 setembru tinan ne’e, nu’udár loron ida istóriku bá Timor-Leste, tanba foin dala-uluk, estadu Timor-Leste bele haruka nia oan sira bá Japaun, atu servisu.

Esforsu ida ne’e, atu akontese, lori tinan naruk loos. Finalmente, Japaun aseita, simu duni Timoroan sira.

Advertisement

“Mais ita-nian oan sira mós, ita husu para bele kontinua mantein dixíplina. Japaun, rai ida dixiplinadu loos,” Taur Matan Ruak, iha salaun SEFOPE Caicoli, Kinta (14/09/2023).

Xefe  Governu RDTL iha mandatu 2017-2023 ne’e haktuir, Japonéz sira iha motto ida, no sira-nian motto maka “moris para halo servisu”. Timoroan sira nian motto oin seluk, “servisu para buka moris,”.

“Buat rua la hanesan. Ida, moris para atu servisu, ida fali, servisu atu moris. Tanba ne’e, ita-nian ne’e, kuandu osan iha ona, ita bá tuur, gasta hotu lai, ita tenke servisu fali. Loron manas, ita bolu malu, tuur tiha iha mahon. Ida ne’ebé lakohi sai hosi loron-manas, ita dehan hanesan ne’e, aban bainrua ó mate, ó lori osan bá lalehan, han. Ne’ebé, ita bolu malu bá tuur tiha iha mahon,” hateten TMR ho hamnasa. 

“Japaun siranian, lae. Moris atu servisu. Ne’ebé, servisu to’o mate. Entaun, filozófia la hanesan. Sira nian, iha buat balu, bá sira ne’e sagradu, pontuálidade. Ita boot sira haree, pontuálidade. Sira, sinku-minutus antes, sira iha ne’ebá ona, sira la hein ita,” eis primeiru ministru RDTL ne’e fó hanoin.

TMR husu bá traballadór sira na’in-7 bainhira servisu iha Japaun, tenke respeita bá iérarkia. Ida ne’ebé mak boot, ida ne’ebé ki’ik, ida ne’ebé mak foun, ida ne’ebé mak tuan.

Advertisement

Traballadór Timoroan na’in-7 foto hamutuk ho eis PM TMR, SEFOPE ho Embaixadór Japaun mai TL. Foto/Elio dos Santos da Costa

“Ne’e sira-nian maka’as. Respeitu bá iérakia, respeitu bá ema. Ita-boot sira haree, sira-nian, hakru’uk mak komprimenta. Ita nian (Timor), dala-ruma ita komprimenta, ita la’o dadauk, fila kotuk, mak komprimenta. Sira (Japónez), lae. Bá uma, sapatu tau hela iha odamatan, la lori tama uma-laran. Hatais fali xinélus, tama mai uma-laran. Entaun, iha buat balu  ita-nian oan sira, ha’u hatene  aprende ona,  agora, mantein ida ne’e,” Taur Matan Ruak fó hanoin tán.

Traballdór na’in-7 ne’ebé tuir oráriu, iha Sábadu (16/09/2023), atu arranka  ona bá servisu Japaun ne’e, sira hanesan primeiru grupu. Tanba ne’e, sira-nian dezempeñu ne’ebé di’ak, sei loke liután dalan bá sira ne’ebé tuir mai.

“Sé imi nian dezempeñu di’ak, kompañia hothotu dehan, ó Timor oan hira? Ita nia prestíjiu, kredibilidade, fama sa’e, ou aumenta sira selu, bolu ita-nian oan sira,” Taur fó hanoin.

Mais, uainhira to’o iha ema nia nasaun, traballadór sira sai hosi sistema kontratu nian, tanba la fiar-aan, maka sira mós taka dalan, la’os bá sira nian aan de’it, mais bá sira ne’ebé mak tuir mai.

“Entaun, favór ida, ita-boot sira tenke mantein dixíplina, labele ke ita-nian instrutór sira fó instrusaun hothotu, para ita-boot sira bele admite ita-boot sira-nian aan, atu bá iha ne’ebá,” tenik Taur Matan Ruak.

“Ha’u kontente loos, tanba lideransa hosi sentru formasaun Queshadip Ruak, mai iha ne’e, ami bele kontribui ho joven oan sira iha ne’e. No señor sekretáriu, obrigadu barak bá oportunidade ida ne’e bá ami, no ami promete para, kontinua fó ami nian kontribuisaun bá ita-nian oan sira, bá iha rai-liur,” Taur dehan.

Advertisement

La to’o de’it iha ne’e, TMR husu liu-liu bá traballadór sira na’in-7 ne’e, atu fokus bá buat tolu. Ida, proativu, katak, sira mak tenke buka bola. Bola labele buka fali sira. Rua, husu traballadór sira haree ida ne’ebé importante liu bá sira nia vida.

SEFOPE Husu Traballadór Sira Tenke Sai Xáve

SEFOPE entrega termu kontratu entre traballadór ho Governu bá inan-aman traballadór sira-nian. Foto/Elio dos Santos da Costa

IX Governu Konstitusionál liuhosi Sekretáriu Estadu bá Formasan Profesionál no Emprégu (SEFOPE), Rogério Araújo Mendonça, husu bá traballadór sira ne’e, tenke sai hanesan xáve bá sira-nian aan rasik.

“Husu bá traballadóres, ita-boot sira hetan oportunidades, ita-boot sira mak sai hanesan xavi. Sé ita-boot sira bá, iha ita-boot sira nian komportamentu, ohin, ita-nian na’in eis primeiru ministru sita ona, kultura Japaun, ita-boot sira hatene, oras ne’e importante tebebes. Respeita ema seluk nia kultura, depois hatudu ita-boot sira ninian progresu iha servisu,” SEFOPE Rogério Mendonça fó hanoin.

“Sé ita-boot sira na’in hitu ne’ebé mak hetan oportunidade primeiru ne’e mak iha komportamentu di’ak, otomatikamente, sei fó espasu bá ita-nian timoroan sira ne’ebé mak hakarak mós atu bá. Sé imi sira na’in hira ne’e mak hatudu komportamentu la di’ak, signifika, sei taka fila-fali dalan bá sira seluk,” tenik Rogério Mendonça.

Deklarasaun Embaixadór Tetusya Kimura

Advertisement

Iha biban ne’e, Embaixadór Japaun mai Timor-Leste, Tetusya Kimura, hateten, partisipasaun joven Timoroan sira iha Programa Estájiu Tékniku Japaun nian, sei fó vantájen maka’as, tantu bá Japaun ho nia sosiedade envelesida (ferik-katuas sira) boot, nomós bá TL ho nia proporsaun joven ida boot tebes.

“Ha’u fiar katak, ita-boot sira nakonu ho esperansa, no espektasaun, atu aprende abilidade agríkola, uainhira sei iha Japaun, no kontribui bá konstrusaun nasaun timor-leste nian, ho abílidade hirak ne’e, uainhira ita-boot sira fila,” dehan Embaixadór Tetusya Kimura.

Embaixadór Japaun mai Timor-Leste, Tetusya Kimura. Foto/Elio dos Santos da Costa

“Ho abílidade sira kona-bá kultivasaun modo no ai-funan, sira ne’ebé sei hetan iha Kochi, provínsia ida avansadu liu, en-termu de agríkola iha Japaun. Ha’u hein katak, ita-boot sira sei kondús setór agrikula iha Timor-Leste, atu buras liu, uainhiira, fila mai Timor,” tenik nia.

Diretór Jerál SEFOPE, Paulo Alves, esplika, prosesu selesaun ka rekrutamentu bá traballadór sira ne’e, hahú kedas iha tinan 2022, to’o ohin loron. Prosesu selesaun ida ne’ebé maka transparantem rigorózu, nú-fin, SEFOPE hetan sira na’in-14, no ikus mai, ida rezigna aan, hela de’it sira na’in-13.

Iha prosesu selesaun ida ne’e, en-prinsípiu, hanesan ohin hatete, ho KOCHI-AGRIFAM, hanesan kompañia privádu ida ne’ebé hala’o negósiu iha setór agrikultura ninian, ne’ebé maka iha altura ne’ebá, SEFOPE konsege fasilita kandidatu traballadór hamutuk na’in-64, ho kompozisaun feto 17, mane 47.

Kandidatu sira ne’e, mai hosi sentru formasaun lian Japaun ninian ne’ebé eziste iha Timor-Leste. Sentru formasaun hirak ne’e mak hanesan, Sentru Formasaun Mira Seto Covalima, Queshadip Ruak Dili, Santa Rafael iha Bebonuk, Young Man Cristian Association (YMCA) iha Tasi-tolu, Dili.

Advertisement

Razaun hili fatin haat ne’e, tanba kandidatu sira ne’ebé mak atu bá partisipa iha programa TIT, tenke nú-mínimu iha sertifikadu lian Japaun ninian. Hodi nune’e, SEFOPE servisu hamutuk, fasilita traballadór sira ne’e, ikus mai, kompañia ka empregadór sira ne’e, konsege rekruta duni ema hamutuk na’in-14.

Hafoin halo prosesu selsaun ida ne’ebé mak transparante no akuntável, ikus mai, empregadór KOCHI-AGRIFAM, konsege selesionadu kandidatu na’in-14 ne’ebé mak mensionadu, hosi sira na’in-64.

Ikus mai, iha traballadór ida mak rezigna aan, tanba iha oportunidade hanesan, nia mós hetan oportunidade kontratu hosi Korea Súl, hodi bá partisipa iha servisu ida, bolu dehan Employment Permit System, no traballadór ne’e, oras ne’e dadauk, dezloka tiha ona bá servisu iha Korea Súl.

Liuhosi komunikasaun sira ne’e, SEFOPE hato’o duni bá empgrefadór sira, ho deskulpa katak, prosesu selesaun na’in-14, ikus, selesaun 13, ho razaun ne’ebé mak sira aprezenta, ikus mai, sira mós bele perdua Timor, no sira kontina simu nafatin traballadór na’in-13, ne’ebé mak oras ne’e dadauk, prepara atu bá servisu iha Japaun.

“Parabéns bá alin sira ne’ebé mak liu ona iha prosesu ida ne’e, hodi bá partisipa iha programa TIT. Dezeju susesu bá imi hotu, no husu imi atu servisu ho dixiplina, nakonu ho dedikasaun tomak, tanba ita-boot sira sei sai sasukat bá alin sira ne’ebé maka sie tuir tán bá Japaun, iha aban bain-rua nian,” hateten Paulo Alves.

Advertisement

Kandidatu sira na’in-13 ne’e, mai hosi Munisípiu Aileiu ema na’in-rua (2), Ainaro na’in-1, Baucau na’in-2, Covalima na’in-3, Dili na’in-2, Ermera na’in-1, ho Bobonaro na’in-1.

“Sé ita-boot sira la hatudu dixiplina no la hatudu prestasaun servisu ne’ebé di’ak, konserteza, ita sei taka odamatan bá alin traballadór sira seluk, ne’ebé maka hakarak mós tuir ita-boot sira bá servisu iha Japaun,” diretór jerál Paulo Alves fó hanoin tán.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Tauk Povu Lakon Konfiansa Ba Tribunál, Komisaun La Públika Valór Ezame Kandidatu Juízes

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli – Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Carmelita Caetano Moniz hatete, Kandidatu ne’ebé hetan valór ne’ebé to’o ba kritériu aprova sei hetan estatutu aptu, enkuantu sira ne’ebé la atinji valór ne’ebé determina sei konsidera la aptu, kandidatu sira ne’ebé la aptu iha direitu atu hato’o reklamasaun, no juri sei analiza reklamasaun hirak-ne’e antes foti desizaun.

Tuir Carmelita, servisu juis nian iha responsabilidade bo’ot iha sosiedade, tanba desizaun judisiál sira afeta diretamente direitu no moris sidadaun sira. Tanba ne’e, nia konsidera katak avaliasaun ba juis tenke hala’o ho kuidadu no tuir kritériu ne’ebé klaru.

“Valór ita labele tau, tanba sé juíz ida hetan valór ida ki’ik tebes, konfiansa povu nian ba tribunál oinsá? impaktu sosiál makas tanba ho ida ne’e mak juíz sira nia servisu la hanesan ita bai-bain. Juíz nia servisu ne’e servisu ida ne’ebé ita dehan depois de Maromak, segundu maromak iha mundu mak juíz sira ona, ema hotu-hotu tenki kumpri, sira haruka ba prizaun tenki ba, entaun ita tenki rezerva tebes sasan sira ne’e,” Dehan Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta 15/10/2026.

Nia mós rejeita kona-ba diskriminasaun iha prosesu avaliasaun, nia afirma katak membru juri na’in tolu no sekretáriu ida mai husi Portugal, no sira la koñese kandidatu sira ne’ebé partisipa iha prosesu rekrutamentu.

“Primeiru la iha diskriminasaun ba valór tanba juri na’in 3 ho sira nia sekretáriu ida mai hotu husi ne’eba (Portugal) sira nein koñese kandidatu ida, ne’ebé ita atu ko’alia deskriminasaun husi ida ne’ebé? Afasta sira ne’e tanba valór la to’o, tuir regulamentu avaliasaun ne’ebé mak komisaun aprova katak ezame eskrita ne’e sira ne’ebé iha valór masimu di’ak liu ne’e mak 20,” Nia informa

Advertisement

Avaliasaun ba ezame eskrita hala’o tuir regulamentu ne’ebé komisaun aprova ona. Tuir nia, kandidatu ne’ebé hetan valór máximu 20 mak konsidera aptu ka pasa, enkuantu kandidatu ne’ebé hetan valór menus husi 10 la pasa.

Nia mós kompara sistema ne’e ho avaliasaun karreira iha instituisaun judisiál no Ministériu Públiku, ne’ebé uza kategoria kualifikadu no la kualifikadu. Nia konsidera katak publikasaun valór individual ba juis bele iha impaktu ba konfiansa públiku ba tribunál.

Vaga ne’ebé disponivel limitadu kompara ho númeru kandidatu sira, kandidatu na’in 32 kompete ba vaga ne’en (6) iha Tribunál Supremu Justisa, enkuantu kandidatu na’in 24 seluk kompete ba vaga sia iha Tribunál Rekursu.

Nia aumenta, kandidatu sira ne’ebé la hetan vaga iha faze ida bele hein oportunidade seluk atu partisipa iha prosesu seleksaun ba Tribunál Rekursu ka Tribunál Supremu Justisa, tuir vaga no kondisaun ne’ebé disponivel.

“Kandidatu sira ne’ebé la pasa iha prosesu seleksaun ba tribunál superior sira sei kontinua hala’o sira-nia funsaun nu’udar juis iha primeira instánsia, no bele partisipa fali iha konkorsu tuir regra no oportunidade ne’ebé disponivel,” Nia salienta.

Advertisement

Iha parte seluk, komisáriu José Pedro Camões, esplika, avaliasaun ba kandidatu sira hala’o tuir kritériu ne’ebé komisaun determina ona, ho rezultadu aptu no la aptu. Kandidatu sira ne’ebé la konkorda ho rezultadu avaliasaun bele uza sira-nia direitu atu hato’o reklamasaun.

“Ezame ne’e iha maneira rua atu fó valór tau aptu no la aptu, ida valór sufisiente ba leten mak aptu no ida númeru eskala ki’ik ne’e mak la aptu ne’ebé la’os buat foun ida, labele deskonfia, bai-bain dehan valór iha 6 ba leten ne’e valór ida di’ak, karik valór 5 mai kraik ne’e valór ida ladun di’ak, ne’ebé maneira atu avalia ne’e mak ida ne’e, se la aptu, sira bele uza sira nia direitu atu halo reklamasaun, depois juri sira sei hare’e sira nia reklamasaun ne’e atu fó fali desizaun seluk,” Esplika Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), José Pedro Camões.

Desizaun kona-ba prosesu avaliasaun no rekrutamentu juis nian tama iha kompeténsia Konsellu Superior Majistratura Judisiál, tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

 

Advertisement

Continue Reading

Nasionál

CAC Halo Sensibilizasaun ba PNTL Atu Prevene no Kombate Krime, Korupsaun Iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli – Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC) hala’o atividade sensibilizasaun no formasaun ba membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), iha Sentru Formasaun Polísia, Comoro, Díli, ho objetivu atu hametin kooperasaun entre instituisaun rua ne’e, iha esforsu prevensaun no kombate krime komún no korupsaun iha Timor-Leste.

Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo, hatete, formasaun ne’e importante atu hametin kooperasaun entre CAC no PNTL, liu-liu iha komprensaun kona-ba krime no korupsaun, no oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian.

“Formasaun ida ne’e atu aproxima tan Polísia, liu-liu komandante sira, atu bele komprende oinsá servisu sira liga ho asuntu kriminál no korupsaun. Ita hare’e mós oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian, tanba nasaun enfrenta problema oi-oin ne’ebé polísia tenke hasoru, iha servisu balun ne’ebé liga ho korupsaun no balun seluk liga ho krime komún. Tanba ne’e, presiza kooperasaun no vontade tomak atu prevene no kombate krime sira ne’e,” dehan Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo ba jornalista sira iha Akademia Polísia, Comoro, Kinta-feira (15/10/2026).

Nia mós subliña katak PNTL iha responsabilidade importante atu mantein fiar públiku, tanba komunidade konsidera polísia hanesan instituisaun ne’ebé iha kna’ar atu garante seguransa no kumprimentu lei.

Advertisement

Tanba ne’e, nia apela atu membru PNTL hotu-hotu evita hahalok koruptu no komprende di’ak lei penál sira ne’ebé liga ho krime korupsaun.

“Ita tenke fó hanoin ba ema hotu, liu-liu instituisaun PNTL ne’ebé povu fiar, atu labele iha tendénsia komete aktu korupsaun. Instituisaun PNTL, ho nia estrutura tomak, tenke hola parte, koopera no komprende asuntu sira lei penál nian ne’ebé liga ho korupsaun,” nia hatutan.

Iha parte seluk, Segundu Komandante Institutu Superior Sentru Polísia, Superintendente Xefe, Joni Viana, hatete formasaun ne’e importante tanba iha relasaun ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun.

Nia esplika, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, membru PNTL presiza iha koñesimentu sufisiente kona-ba lei sira ne’e, atu hala’o kna’ar no misaun iha terrenu tuir prosedimentu no padraun ne’ebé lo’os.

“Formasaun ida ne’e importante tebes tanba liga ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, PNTL tenke iha koñesimentu kona-ba lei sira ne’e, atu iha ezekusaun no misaun iha terrenu labele sala, maibé tenke tuir padraun ne’ebé loos,” Joni Viana afirma.

Advertisement

Atividade sensibilizasaun no formasaun ne’e sai hanesan parte husi esforsu atu hasa’e koñesimentu membru PNTL kona-ba prevensaun korupsaun, kumprimentu lei no hadi’a kualidade servisu polísia nian iha Timor-Leste.

Jornalista: Felix Fernandes

Continue Reading

Justisa & Krime

PM Xanana Husu Juri Halo Avaliasaun ho Di’ak Atu Hetan Juízes Kualifikadu ba Supremu Tribunál Justisa

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli– Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba membru juri internasionál sira atu hala’o prosesu avaliasaun ba kandidatu juízes sira ho di’ak, independente no imparsiál, hodi asegura katak kandidatu sira ne’ebé sei tuur iha Supremu Tribunál Justisa (STJ) iha kualifikasaun no kapasidade adekuada.

Pedidu ne’e Primeiru-Ministru hato’o durante enkontru ho membru juri internasionál sira, ne’ebé responsavel ba prosesu seleksaun juízes, hafoin prosesu teste eskrita remata ona no prepara atu tama ba faze entrevista.

Iha enkontru ne’e, Xanana apresia servisu ne’ebé juri sira hala’o to’o agora, no husu atu kontinua hala’o knaar ho responsabilidade, tuir padraun no espetativa Estadu nian.

“Enkontru ida ne’e atu fó esperansa ba malu, Primeiru-Ministru hakarak juri sira halo servisu ho di’ak tuir prespetiva ne’ebé mak ita no estadu nia hakarak,” Dehan, membru Komisaun rekrutamentu Juiz STJ, Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta, 15/10/2026.

Advertisement

Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes.
Primeiru-Ministru mós hato’o konfiansa ba integridade, imparsiálidade, independénsia no esperiénsia profisionál membru juri sira nian. Nia subliña katak avaliasaun ne’ebé hala’o ho di’ak sei ajuda identifika kandidatu Timoroan sira ne’ebé iha kualifikasaun atu hala’o knaar nu’udar juízes iha Supremu Tribunál Justisa.

“Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes. Tanba ne’e Primeiru-Ministru husu atu ho kapasidade ne’ebé juri sira iha atu halo avaliasaun teste ida ne’ebé di’ak hodi hetan ita nia Timor oan sira ne’ebé kualifikadu hodi ba tu’ur iha Supremu Tribunál Justisa, ida ne’e mak PM husu tanba hakarak hari’i Supremu Tribunál Justisa ho juízes sira ne’ebé mak kualifikadu no juri sira mós komprometidu katak sei halo servisu ida ne’ebé mak di’ak ba rai ida ne’e,” Informa Komisária Carmelita.

Juri sira mós lori sira nia naran no instituisaun ne’ebé sira servisu antigamente dehan sira sei halo forma hotu-hotu ho di’ak atu hetan rezultadu ne’ebé di’ak.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement
Continue Reading
Advertisement

Trending