Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Setór Públiku iha Timor-Leste: Expansaun, Kustu, no Rezultadu sira

Published

on

Introdusaun,

Setor Públiku iha Timor-Leste expanda maka’as iha tinan iha dekade ikus nia laran. Tenedensia expansaun refere impoen kustu aas ba Orsamentu Jerál du Estadu (OJE) no ba ekonomia TimorLeste nian. Indikador ida bele uza mak haree ba kreximentu iha nivel salariál no vensimentu iha OJE. Maski aumentu maka’as haree ba nia kustu, impaktu hosi expansaun hosi setor Públiku ba dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste nu’udar kestaun ida ne’ebé ema barak preokupa.

Trend Jerál Kreximentu Setor Públiku

Advertisement

Setor Públiku hola papel xavi iha dezenvolvimentu país ida nian. Iha país hotu, independentimentu hosi nivel dezenvolvimentu, atividade setor Públiku sai xavi ba dezenvolvimentu liu provizaun servisu Públiku sira, lei no regulamentu sira. Setor Públiku mos hanesan ajenti ekonimku ida ne’ebe mos halo investimentu iha merkadu, no konsumidor. Iha kontextu Timor-Leste nian ho nivel dezenvolvimentu atual, iha ne’ebé setor privadu formál ki’ik tebes, atividade setor Públiku mak sai katalizador ba dezenvolvimentu ekonomiku. Indikador prinxipal rua ne’ebe hatudu kona ba expansaun iha setor Públiku iha Timor-Leste mak proporsionalidade empregu iha setor Públiku kompara ho estrutura empregu Timor-Leste nian tomak; no ninia kustu ba ba nivel personalia. Haree ba nivel despeza tomak, setor Públiku iha Timor-Leste relativamente boot tebes kompara ho tendensia jerál iha rejiaun Sudeste Aziatiku; no Azia Pasifiku. Por ezemplu, em termus de proporsionalidade despeza Públiku ho Produtu Interna Bruto, despeza Públiku iha Timor-Leste atinzi to’o 80 porsentu. Ida ne’e konsidera boot iha nivel mundiál. Haree kle’an liu, kategoria despeza ida ne’ebe importante mak despeza ba salariu no vensimentu. Bazeia ba kategorizasaun orsamentu anterior, kategoria salariál no vensimentu hamutuk mais de $200 milloens; reprezenta 10 to’0 15 porsentu hosi despeza nian tomak. Frakeza hosi kategoria ida ne’e katak ida ne’e la inklui despeza sira iha nivel asesoria no mos kontratadu sira.

Tabela 1: Komparasaun Timor-Leste ho País Viziñu sira haree ba Proporsionalidade Despeza Salariu no Vensimentu am termus de PIB no total despeza. Foti hosi World Bank’s Economic Report, December, 2022.

Ho kategoria despeza foun atual, despeza Governu nian ba salariu no vensimentu, inklui salariu ba asesor sira, no sira ne’ebé hetan kontratu termu sertu, besik $480 milloens iha 2023; reprezenta 22 porentu hosi total orsamentu 2023 nian; no maiz ou menus 30 porsentu hosi PIB naun petroliferu nian. Despeza ida ne’e inklui ona despeza ba salariu no vensimentu, benefisiu sira, no mos pagamentu ba seguransa sosial. Ida ne’e numeru ne’ebé boot tebes kompara ho país sira iha rejiaun Sudeste Aziatiku no mos entre illa Pasifiku sira. Ida ne’e seidauk inklui ho ema sira ne’ebe servisu iha empreza estatal.

Bazeia ba proporsionalidade empregu setor Públiku iha estrutura empregu Timor-Leste nian, Timor-Leste nia setor Públiku relativamente boot. Sukat hosi indikador refere, proporsionalidade ema ne’ebe servisu iha setor Públiku besik 60 porsentu hosi total empregu salariál kompara ho 34.8 porsentu iha Indonezia, 28 porsentu iha Tailandia, ou 25 porsentu iha Vietnam. Ida ne’e mos seidauk inklui salariu ba ema sira ne’ebe servisu iha Empreza Estatal sira. Indikador ida ne’e mos atu hatudu katak empregu formal hosi setor privadu nian ki’ik tebes iha estrutura empregu Timor-Leste nian.

Tabela 2: Komparasaun Timor-Leste ho País Viziñu sira em termus de proporsionalidade ema ne’ebe servisu iha Governu ho Servisu salariál (Paid Workers) iha estrutura merkadu traballu; Bazeia ba dadus hosi Worldwide Bureaucracy Indicators (2022)

Dadus sira ne’e hotu atu hatudu katak kompara ho país seluk iha rejiaun Sudeste Aziatiku no mos iha illa Pasifiku sira, Timor-Leste nia persentajem ema ne’ebe servisu iha setor Públiku relativamente boot; nune’e impoen kustu aas ba orsamentu jerál du governu no mos ba ekonomia.

Impaktu no Rezultadu

Maski ho kustu ne’ebe aas no mos proporsionalidade setor Públiku ne’ebe relativamente boot, ida ne’e la garante katak lori rezultadu ne’ebe di’ak liu haree ba dezenvolvimentu sosial no ekonomiku. Dadus empiriku iha nivel mundial hatudu katak proporsionalidade setor Públiku ne’ebe boot la nesesariamente bele traduz ba nivel dezenvolvimentu ekonomiku ne’ebe di’ak liu; haree ba taxa kreximentu ekonomiku nian, nivel pobreza, . Iha indikador kreximentu ekonomiku nian, dadus estatistika hatudu katak Timor-Leste nia taxa kreximentu ekonomiku la’os aas liu; ou atu hatudu katak proporsionalidade setor Públiku ne’ebe aas iha ekonomia la’os dalan uniku atu atinzi kreximentu ekonomiku nivel aas. Indikador seluk ne’ebe bele uza lori haree mos mak ambiente negosiu ka – Doing Business Report. Dadus ikus liu hosi Banku Mundial kona ba ambiente Negosiu 2020 nian hatudu katak Timor-Leste iha pozisaun 190 hosi ekonomia 197 ne’ebe mak Banku Mundial halo estudu ba. Kompara ho país sira iha rejiaun, Timor-Leste nia score ki’ik liu maski kompara ho país sira hanesan Fiji, Salomon Island, Lao, no Vanuatu em termus de ambiente negosiu ka – Business Environment. Dadus seluk ne’ebe mak hatudu kobre kestaun luan liu liga ho governasaun nian mak Worldwide Governance Indicators (WGI). Indikador ida ne’e uza indikador nen atu haree ba kualidade governasaun nian: akuntabilidade, estabilidade politika no laiha violensia no terorizmu, efikazia governasaun, kualidade regulatoriu sira, haforsa lei no kotrola korupsaun. Haree ba indikador nen iha leten, Timor-Leste nia valor iha indikador sira hanesan kualidade regulatoriu sira, efetividade governasaun no haforsa liu ki’ik liu kompara ho nivel rejiaun Azia Pasifiku no mos País sira ho nivel rendimentu hanesan – Lower Middle Income Countries; maski diak liu em termus de kontrola korupsaun, estabilidade politika, no akuntabilidade.

Liga ho kualidade moris ema nian, Timor-Leste sei nafatin enfrenta dezafiu lubuk ida ne’ebe iha ligasaun direita ho kualidade servisu Públiku sira ba sidadaun. Por ezemplu fasilidade ne’ebe sidadaun sira hetan atu hetan dokumentus importante sira hanesan pasporte, karta kondusaun, billete identidade, sei sai hanesan dezafiu boot ne’ebe sidadaun sira enfrenta kada loron. Nune’e mos asesu Públiku ba servisu essensiais sira hanesan bee mos, servisu fornesementu ba eletrisidade, seguransa sidadaun sira nian, no seluk tan.

Advertisement

Nota Ikus

Indikador sira iha leten mos atu hatudu katak aumenta expansaun setor Públiku haree ba numeru instituisaun, numeru ema, no mos kustu la’os garanti bele lori rezultadu ne’ebe di’ak liu. Ho ida ne’e, presiza atu esplora liu tan instrumentu sira seluk lori atinzi objetivu dezenvolvimentu sosial no ekonomiku.

Hosi: Guteriano Neves

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

TIMOR-LESTE HAKDASAK TAMBA ESTRATEJIA POLÍTIKA ÓDIU-VINGANSA

Published

on

Hosi :  Nelion Ornai Monteiro

Alumnu Universitas Sanata Dharma, Yogyakarta hosi Fakuldade Filozofia no Teolojia Kentungan Wedha Bakthi 2019/2020.

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

SEKOMS no Nia Misunderstanding Kona-ba Plájiu

Published

on

Armindo Moniz Amaral

(Sidadaun baibain, hela ladún dook hosi fatin sampah Tibar)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending