Connect with us
Pakote Ahi

Internasionál

Prezidente Repúblika bá Partisipa Simeira Mundiál Asaun Klimatíka COP-28 iha Uniaun Emiradu Árabe

Published

on

Hatutan.com, (30 Novembru 2023), DíliPrezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta arranka bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA).

Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta arranka bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA), Kinta (30/11/2023). Foto: Média PR.

Ramos-Horta hala’o hela viajen ba Dubai, Uniaun Emiradu Árabe, hosi loron 30 fulan-Novembru to’o loron 3 fulan-Dezembru tinan 2023.

Lee Mós: Prezidente Parlamentu UEA Promete Hametin Relasaun Bilaterál ho Timor-Leste

“Vizita ne’e tanba hetan konvite hosi Prezidente UEA no Liurai Abu Dhabi Sheik Mohamed bin Zayed Al Nahyan, hodi partisipa iha Simeira Asaun Klimátika Mundiál,” Hatutan.com sita komunikadu, Kinta (30/11/2023).

Advertisement

Sorumutu Asaun Klimátika Mundiál ne’e sai hanesan Segmentu Nivel Aas husi Konferensia Parte sira nian ba dala-XXVIII (COP-28) ba Konvensaun Enkuadramentu Nasoins Unidas nian kona-ba Mudansa Klimátika (UNFCCC).

Komesa hosi loron 28 fulan-Novembru to’o loron 12 fulan-Dezembru tinan 2023, iha prezidénsia UEA nian, COP-28 subliña kompromisu globál atu responde ba mudansa klimátika.

“Konvite ba Simeira Asaun Klimátika Mundiál subliña nesesidade krítiku ba lideransa mundiál sira atu tradús desizaun sira ne’ebé relasiona ho klima ba asaun tanjivel no planu kredivel sira ho objetivu prinsipál atu reforsa esforsu globál sira hodi kombate emerjénsia klimátika no promove asaun ba koordenasaun hodi responde ba mudansa klimátika,” sita tán komunikadu.

Membru IX Governu despende Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta iha Aeroportu Internasionál Comoro hodi bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA), Kinta (30/11/2023). Foto: Média PR.

Iha loron 2 fulan-Dezembru tinan 2023, Prezidente Ramos-Horta sei hato’o deklarasaun nasionál Timor-Leste nian iha Simeira Asaun Klimátika Mundiál ne’ebé ko’alia liu kona-ba esperiénsia nasaun nian kona-ba impaktu oioin hosi mudansa klimátika, hanesan inundasaun, bee menus, rai-halai no tasi sa’e, ne’ebé hamosu redusaun iha produsaun agrikultura, aumentu inseguransa ai-han, falta bee, destruisaun infraestrutura, lakon moris umana, deslokasaun no mós limitasaun iha kapasidade finanseira no teknolojia ba rekoperasaun.

Prezidente Ramos-Horta mós sei ko’alia liu kona-ba prioridade sira Timor-Leste nian kona-ba adaptasaun no mitigasaun.

Nasaun ne’e halo ona planu adaptasaun nasionál (PAN), Programa Adaptasaun Nasional ba Asaun (PANA), no halo revizaun ba ninia Kontribuisaun Nasionalemente (KND) tuir rekizitu husi UNFCCC. Iha área mitigasaun nian, Timor-Leste iha kompromisu ba pasu dezenvolvimentu low-carbon, foka liu ba enerjia renovavel no reflorestasaun.

Advertisement

“Ho prioridade adaptasaun iha área agrikultura, seguransa ai-han, bee, infraestrutura no saúde, ami apela ba parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu finansia ba implementasaun kumpletu ba ami nia prioridade prinsipál adaptasaun Xavi sira iha PAN nia okos atu aumenta ita-nia reziliénsia. Ami mós enkoraja no agradese ba kompromisu EAU nian hodi tulun Timor-Leste hodi halo tranzisaun ba enerjia solar,” sita deklarasaun Ramos-Horta.

Prezidente insiste ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) atu rekoñese efeitu mudansa klimátika ba biodiversidade nu’udar dezafiu saúde globál ida no husu ba parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu lidera redusaun emisaun gás estufa, hamutuk ho nasaun  emissores boot sira seluk, atu alkansa emisaun liquidas-zero iha 2050.

Durante vizita ne’e, Prezidente Ramos-Horta sei hala’o sorumutuk bilaterál ho nia Eminensia, Major Imã Al Azhar, Prof. Ahmad Al Tayeh, no Juis Abdelsalam hosi Konsellu Muçulmano de Anciãos.

Prezidente konklui ninia atividade hotu iha Dubai, Emiradus Arabes Unidus, iha loron 3 fulan-Dezembru tinan 2023.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Internasionál

Rúsia iha Interese Estabelese Kooperasaun ho TL

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas ho Ministru Negósiu Estranjeiru Rúsia, Sergey Lavrov, diskute Kooperasaun Bilateral entre pais rua iha futuru.

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

MNE Sira Membru ASEAN Fó Apoiu Tomak Adezaun Timor-Leste iha 2025

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE) husi nasaun sira membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) deklara fo apoiu tomak ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál ne’e iha 2025.

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

Estadu Membru ASEAN Konkorda Adezaun Timor-Leste Bá Tratadu SEANWFZ

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli- Estadu-Membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) konkorda adezaun Timor-Leste bá tratadu Zona Lívre husi Arma Nukleár iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ-sigla inglés), nune’e bele kontribui bá kombate arma nukleár iha rejiaun Ázia.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending