Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Verasidade Jornalizmu, La’ós Verasidade Absoluta

Published

on

(Análize Ida kona-ba Jornál Diáriu Independente nia Notisia ne’ebé Hamosu Polísia nia Notifikasaun)

Husi Alberico da Costa Junior

Artigu ne’e la reprezenta vizaun instituisaun ne’ebé hakerek-na’in haknaar an ba

Bainhira Komandu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi ninia Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál (SIKN) halo notifikasaun ba Jornál Diáriu Independente ninia Xefe Redasaun Jorgino dos Santos no Jornalista Domingos Gomes, mosu solidariadade ne’ebé mai husi maluk jornalista sira, asosiasaun jornalista (nasionál no internasionál), Conselho de Imprensa (CI) ativista, deputadu sira, Prezidente Républika no netizen sira iha mídia sosiál. Maibé, iha mós liafuan sindiran (piadas) husi nitizen balu iha mídia sosiál (fb) karik tuir sira, faktu sira ne’ebé Jornál Independente publika durante ne’e la tuir sira ninia espetativa ou la satisfas sira. Ida-ne’e depende ba públiku ka le’e-na’in sira ninia konkluzaun bazeia faktu sira ne’ebé aprezenta iha notisia laran tamba mídia ninia papél mak atu forma opiniaun públiku liuhusi publikasaun notisia sira. Notifikasaun polísia nian ne’e klaru relasiona ho Jornál Independente ninia notisia edisaun 13 Outubru 2022 ho títulu “Ejizénsia Demite Gastão, Komisariu Mateus: PNTL Simu Karta husi Vise MJ no Vise MOP no notisia edisaun 12 ho títulu “Deskonfia Vise MJ Haruka Karta ba Komando PNTL atu Demite Gastão.

Advertisement

Alberico da Costa Junior

Preukupasaun no protestu ne’e mosu tamba SIKN uza Kódigu Prosesu Penál hodi notifika Xefe Redasaun Jornál Diáriu Independente no ninia jornalista. Tuir sira, aktu uza Kódigu Penál nu’udar báze notifikasaun ba jornalista ruma tamba ninia produtu jornalístiku hanesan tentativa no ameasa ba Liberdade imprensa no Liberdade espresaun iha país demokrátiku ida-ne’e. Alen-ne’e, polisia nia notifikasaun ne’e mós sei afeita index ranking Liberdade imprensa ho pozisaun 17 ne’ebé Timor-Leste dadauk ne’e hetan no hakanek mós Loron Liberdade Imprensa Nasionál primeiru ne’ebé ita selebra iha 16 Outubru 2022 iha Balibo.  Notisikasaun ba jornalista sira ho Kódigu Prosesu Penál hanesan mós kriminalizasaun ba produtu jornalístiku iha país ne’e. Maske, ikus-mai ofisiál no Portavos PNTL, Arnaldo Araujo iha konferénsia imprensa hateten katak Komandu PNTL notifika jornalista na’in rua ne’e atu klarifika deit notisia rua ne’e, la’ós atu kriminaliza sira. Ho deklrasaun hanesan, Komandante SIKN, Jorge Monteiro iha RTTL EP (televizaun) nia programa “Sete Minutus”, hateten “laiha intensaun atu kriminaliza jornalista sira, maibé husu sira  nia  prezensa atu klarifika deit notisia ne’ebé publika.”

Deklarasaun husi PNTL nia ofisiál na’in rua ne’e nu’udar deklarasaun diplomátika no polítika tamba la tuir báze notifikasaun ne’ebé sira haruka bazeia ba Kódigu Prosesu Penál. Notifikasaun ho forma saida deit bele, maibé bainhira uza Kódigu Penál nu’udar báze referénsia hodi notifika sidadaun ruma, signifika ema ka entidade ne’e komete aktu krime. Satan notifikasaun ne’e dirije ba jornalista sira tanba deit ho sira ninia produtu jornalístiku liga ho serbisu públiku nian. Iha entrevista ho mídia balu relasiona ho notifikasaun ne’e, Defensór Públiku, Dr. Sergio Diaz Quintas hateten PNSIK uza sala Kódigu Prosesu Penál, Artigu 53, tuir nia, notifikasaun ne’e la klaru tamba la espesifikamente hato’o aktu krime saida mak jornalista sira komete.

Pergunta ba ita mak ne’e, karik notisia ka produtu jornalístiku ne’ebé Jornál Independente publika konsidera hanesan aktu krime ida? Relasiona ho Liberdade imprensa, nasaun balu kriminaliza produtu jornalístiku liga ho asuntu difamasaun, hanesan Filipina, Malázia, Indonézia no nasaun sira autoritáriu hanesan Vietnam, Xina, Tailandia no seluk, maske ida-ne’e kontra hela prinsípiu no valor sira demokrasia nian. Sorin seluk, país avansadu no país demokrátiku sira hanesan, Swedia, Estadu Unidos America, Olanda, Alemaña, Australia, Korea Súl Nova Zelandia no país sira seluk asegura no garante Liberdade imprensa tamba ho libedade imprensa deit bele  hamoris no hametin sistema polítika ka rejime demokrasia ne’ebé sira opta. Nune’e mós Timor-Leste, país ida-ne’e oinseluk uituan no la hanesan ho nasaun sira ne’ebé temi priméiru tamba valor luta libertasaun nasionál iha ne’ebé jornalista no mídia mós kontribui ba auto-determinasaun Timor-Leste nian, espiritu Konstituisaun, konvensaun internasionál no sistema polítika demokrasia ne’ebé país ne’e opta. Karik iha kestaun ne’e polísia hanoin katak Jornál Independente nia notisia rua ne’e kontein ho kalunia (fitnah). Kalunia ka fitnah bainhira notisia ne’e laiha faktu ho karater duun-matak ema ka instituisaun ruma. Buat ida ita konsidera kalunia ka fitnah bainhira ita duun ema ruma lahó faktu, ezemplu ema ida akuza ema seluk hodi dehan, “o buan no han ema”. Ida-ne’e, ita konsidera hanesan fitnah ka kalunia tamba difisil ba ita atu legalmente prova katak ema ne’e buan.” Maske iha sosiadade Timor buat ne’e eziste no ema fiar, maibé iha kontestu juridiku difisil atu prova.

Esperiénsia balu pasadu nian, tanba sala komprende entre notisia ho fitnah, entau dala balu governante no polítiku sira lori jornalista sira ba prosesu legál iha tribunal tinan hirak liu ba ho báze  Kodigu Penál, Artigu 285 kona-ba Dununsia Kaluniosa, maibé ikus-mai kazu hirak ne’e tribunál absolve hotu tamba laiha faktu ida hatudu katak jornalista no mídia komete aktu kalunia ka fitnah tamba publikasaun ne’ebé mídia halo liga ho servisu públiku nian nu’udar produtu jornalístiku, la’ós aktu krime. Maske dalaruma notisia balu la kompletu tuir elementu, padraun jornalístiku no prinsípiu sira jornalizmu nian, maibé uza Kódigu Penál hodi notifika no kondena jornalista tanba deit ho ninia produtu jornalístiku, ida-ne’e la’ós nia dalan tamba laiha kriminalizasaun difamasaun iha país ne’e. Notisia sira ne’ebé karik konsidera difamatóriu rezolve ho Kódigu Sivil, la’ós Kódigu Penál, maibé antes to’o iha prosesu ida-ne’e, dalan di’ak liu mak uza Lei Komunikasaun Sosiál liuhusi mekanizmu direitu resposta no direitu retifikasaun no ikus-liu mak liuhusi prosesu mediasaun Conselho de Imprensa nian bainhira mídia la hakunu direitu ida-ne’e.

Prinsipalmente, iha elementu tolu importante iha notisia laran. Primeiru mak faktu, segundu mak rezultadu entrevista no ikus-liu mak dadus. Faktu iha kontestu jornalizmu mak akontesimentu ka eventu ne’ebé akontese ka mosu ne’ebé sai mídia nia konsiderasaun atu kobre. Bainhira konfirma katak faktu ne’e mosu duni iha eventu ka akontesimentu ne’e, jornalista ka mídia tenke halo verifikasaun ba akontesimentu ne’e liuhusi observasaun direta no bele konfirma ho sasin sira kona-ba akontesimentu refere hodi deskobre nia verasidade ka kebenaran. Tanba atu hetan verasidade loloos kona-ba akontesimentu ruma, jornalista ka mídia iha obrigasaun étika atu la’o tuir ka kumpri prinsípiu jornalizmu hanesan objetividade, justu no balánsu (fairness and balance), independénsia no onestidade. Prinsípiu jornalizmu hirak ne’e mós enfatiza ona iha Kódigu Étika Jornalítika atu jornalista sira kumpri bainhira hala’o knaar jornalizmu. Iha kontestu ne’e, jornalizmu nia parsialidade (keberpihakan) ne’e ba lia-loos ka verasidade (kebenaran), maibé lia-loos ka verasidade jornalizmu iha prátika (kebenaran fungsiona) la hanesan ho verasidade iha aspetu filosofiku (bukan kebenaran dalam dalan tataran filosofis).

Jornalista ka mídia buka lia-loos liuhusi konstrusaun faktu sira, ezemplu kazu ema deskoñesidu oho feto ida iha Tasitolu, iha reportajen primeiru jornalista ka mídia relata katak suspeitu ne’ebé oho feto ne’e deskoñesidu hela – seidauk identifikadu maibé loron rua ka tolu tuir mai iha ninia reportajen foun, jornalista ka mídia hetan faktu foun katak polisia kaer ona autór ne’ebé oho feto ne’e, entau suspeitu ne’e la’ós deskoñesidu ona, maibé autór ka ema ne’ebé oho feto ne’e iha ona. Reportajen ne’e kontinua hodi buka nafatin faktu foun sira hanesan rezultadu autopsia no faktu seluk hanesan sasan kroat ne’ebé uza hodi oho feto maluk ne’e. reportajen la to’o iha ne’e deit, maibé kontinua to’o kazu ne’e tama iha prosesu legál no ikus liu mak publikasaun desizaun tribunal nian kona-ba kazu omesidu ne’e. Konstrusaun faktu sira iha reportajen jornalista ka mídia nian ida-ne’e mak bolu verasidade jornalizmu iha prátika (kebenaran jornalisme fungsionál). Haree husi aspetu verasidade jornalizmu, Jornál Independente nia notísia rua ne’e hakunu no tuir duni padraun jornalístiku, prinsípiu jornalizmu no Kódigu Étika Jornalístika tamba bazeia faktu jornalizmu mak hanesan iha faktu (karta ne’ebé dirije ba PM TMR), rezultadu entrevista husi fonte kompletu ho sitasaun (kutipan husi komisariu Mateus) no iha dadus ne’ebé liga ho asuntu ne’ebé mídia ne’e foti. Entau, notisia rua ne’e la’ós fake news, la difamatóriu satan kontein ho kalunia ka fitnah, maske notisia edisaun 12 ne’e ho fonte anonimu, maibé ikus-mai iha notisia edisaun 13 Outubru fonte ofisiál ko’ali-sai duni kona-ba karta ne’e.

Advertisement

Nune’e mós banhira ema ruma akuza ema seluk ka figura ruma liga ho aktu korupsaun, notisia ne’ebé mídia publika tenke balánsu atu evita konkluzaun sedu husi públiku no evita mídia halo julgamentu (trial by the press) hasoru ema ka institusaun ruma. Entau jornalista ka mídia iha obrigasaun étika atu halo konfirmasaun ho ema ne’ebé hetan akuzasaun. Konfirmasaun la signifka deklarasaun ne’ebé fonte hato’o ne’e loos, maibé pelumenus iha biban hanesan ba ema hotu-hotu iha notisia laran tuir prinsípiu jornalizmu no Kódig Étika Jornalístika no evita verasidade husi parte ida deit (kebenaran sepihak). Ida-ne’e mós meiu ida atu tane no respeita prinsípiu prezunsaun inosénsia ne’ebé hatuur mós iha Kódigu Étika Jornalístika, tanba ne’e jornalista ka mídia baibain uza liafuan “deskonfia” atu evita akuzasaun direta no evita buat ida trial by the press ne’e. Atu enfatiza katak publikasaun notisia mídia nian kona-ba asuntu sira liga ho aktu krime nu’udar informasaun inísiu ba instituisaun judisiál sira hanesan CAC no Ministériu Públiku atu halo investigasaun ba kazu refere hodi diskobre ninia verasidade. Entau, verasidade kona-ba kazu ne’e depende ba rezultadu investigasaun husi instituisaun judisiál sira. Tanba ne’e, labele fó sala ba jornalista ka mídia relasiona ho verasidade kazu ruma ne’ebé iha ligasaun servisu públiku nian tamba nu’udar mesanjeiru (messenger) jornalista ka mídia hato’o deit buat ne’ebé fonte ko’alia. Iha kestaun ne’e, buat ida importante liu mak jornalista tenke halo konfirmasaun ho ema ne’ebé sai sujetu ba notisia.

Loos duni katak Jornál Independente nia notisia rua ne’e hamosu ona disputa entre parte sira hanesan Jornál Diáiru Independente rasik no Komandu PNTL. Kestaun ida-ne’e ita konsidera nu’udar disputa media (sengketa pers) katak disputa ne’ebé ninia kauza mai husi kobertura no publikasaun notisia liga ho Atividade jornalizmu. Eis-Prezidente Conselho de Imprensa Indonezézia nian, Profesór Dr. Bagir Manan iha ninia livru “Menjaga Kemerdekaan Persa Dalam Pusaran Hukum” hateten Disputa mídia iha dimensaun rua. Primériu mídia nu’udar autór disputa no mídia nu’udar vitima. Mídia nu’udar autór disputa mak ninia kauza ne’e mai husi notisia sira ne’ebé ema ka instituisaun ruma konsidera la tuir sira ninia hakarak ka tuir sira notisia ne’e nia konteúdu difamatóriu, entau sira konsidera notisia ne’e problemátiku. Dimensaun segundu mak mídia sai vitima, iha kazu ne’e ema ka entidade ruma koko atu impede mídia nia serbisu, pur ezemplu impede jornalista ka mídia bainhira halo kobertura, tama iha sala redasaun hodi muda aliñamentu notisia nian (news alignment), muda notisia nia konteúdu, ameasa, baku jornalista no uza lei hodi hapara jornalísta nia serbisu.

Iha kazu seluk, liuliu kona-ba kazu lohi ema (fraude) atu hetan benefisiu ba an-rasik ne’ebé envolve jornalista, pur ezemplu jornalista hetan subornu no hais ema (memeras), ida-ne’e la tama iha kazu disputa mídia. Nune’e mós kazu sira hanesan kazu violénsia domestika, viola kódigu Estrada, baku ema, esploitasaun labarik no krime organizadu la tama iha kazu disputa mídia. Entau, bainhira jornalista ruma mak envolve ka komete kazu sira ho tipu krime ne’ebé mensiona, tenke kondena nia ho Kódigu Penál. Maibé, iha kontestu kobertura mak ema ruma halo empedimentu ba mídia ka jornalista nia serbisu  jornalista ka mídia bele halo keisar bazeia ba Lei Komunikasaun Sosiál, Artigu 41 hodi kondena ema ka instuisaun ruma ne’ebé halo impedimentu ba mídia ka jornalista nia serbisu.

Luta ba interese públiku nian, transparénsia no boa governasaun iha país demokrátiku hanesan Timor-Leste, saida mak Jornál Independente halo liuhusi ninia kobertura no publikasaun notisia liga ho kazu osan iha aero portu nu’udar parte ida husi papél kontrolu sosiál (media watch dog role) mídia nian hanesan pilar demokrasia atu serbisu públiku hotu-hotu la’o tuir nia dalan (tuir lei), planu ne’ebé iha ona hodi atinji meta dezenvolvimentu nasionál. Tanba ne’e, dalan di’ak-liu atu rezolva kazu disputa ne’ebé envolve mídia, públiku no entidade sira Estadu nian tenke uza Lei Komunikasaun Sosiál, Artigu 34 kona-ba direitu resposta no direitu retifikasaun no Artigu 44 kona-ba arbitrajen no mediasaun liga ho Conselho de Imprensa nia kompeténsia.

Direitu resposta no direitu retifikasaun nomós mediasaun nu’udar dalan ne’ebé efetivu liu, poupa matéria no tempu duke liuhusi prosesu judisiál ne’ebé han tempu (time consuming) no gasta reskusu boot antes tribunál foti desizaun ikus. Mekanizmu direitu resposta, direitu retifikasaun no mediasaun bele lori justisa ba parte sira. Parte sira sente duni justisa loloos bainhira sira to’o ona iha nivel satifikasaun no susesu kria armonia. Armonia no satisfikasaun iha kazu ne’e mak ba mídia no sira ne’ebé halo keisar. Satisfikasaun ho natureza justu no armonia labele ho orientasaun manan ou lakon, maibé ho solusaun ne’ebé satisfas parte hotu, baibain hanaran “win win solution”.

Advertisement

Karik Komandu PNTL la retira notifikasaun refere hanesan Komandante Jorge Monteiro haktuir iha RTTL E.P. nia programa Sete Minutus. Entau, asosisasaun jornalista sira tenke kontinua halo advokasia hodi fó apoiu nafatin ba Xefe Redasaun Jornál Independente, Jorginodos Santos no Jornalista Domingos Gomes no Conselho Imprensa mós tenke prepara an atu sai sasin peritu (saksi ahli) bainhira kazu ne’e to’o tribunál. Iha situasaun ne’e jornalista ka mídia bele foti dalan ida-ne’ebé radikál mak liuhusi asaun boikota. Jornalista sira ka mídia kontinua fó solidariadade ba malu hodi hapara kobertura ba atividade hotu-hotu ne’ebé iha ligasaun ho Komandu PNTL, maske tenke sakrifika públiku nia direitu atu asesu informasaun, maibe ida-ne’e mak dalan di’ak liu no presizamente tenke liu atu defende no asegura liberdade imprensa no Liberdade espresaun iha Timor-Leste. Viva Jornalista, viva mídia Timor-Leste, viva Liberdade imprensa no Liberdade espresaun!

 

Referénsia:

  • Dr. Bagir Manan, SH, MCL. 2014. “Menjaga Komerdekaan Pers di Pusaran Hukum”. Jakarta: Dewan Pers Indonesia.

 

  • Bill Kovach and Tome Rosentil.2001. “9 Element of Journalism.” New York: Crown Publisher.

 

  • Ekipa Conselho de Imprensa. 2018. “Kartila Profisionál”. Dili: Conselho de Imprensa.

 

  • 2018. Pers Ideal untuk Demokrasi. Jakarta: Lembaga Pers Dr. Sutomo.

 

  • Tim AJI Jakarta. 2014. “Pedoman Perilaku Jurnalis.” Jakarta: Aliansi Jurnalis Independen (AJI), Maret 2014.

 

  • J. Yap. 2021: Ethical Guide for Filipino Journalists.” Manila: Internews and USAID.

 

  • 2001: Analisis Wacana Pengantar Teks media.”Yogyakarta: Lkis Yogyakarta.

 

 

 

Advertisement

 

 

 

 

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

TIMOR-LESTE HAKDASAK TAMBA ESTRATEJIA POLÍTIKA ÓDIU-VINGANSA

Published

on

Hosi :  Nelion Ornai Monteiro

Alumnu Universitas Sanata Dharma, Yogyakarta hosi Fakuldade Filozofia no Teolojia Kentungan Wedha Bakthi 2019/2020.

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

SEKOMS no Nia Misunderstanding Kona-ba Plájiu

Published

on

Armindo Moniz Amaral

(Sidadaun baibain, hela ladún dook hosi fatin sampah Tibar)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending