Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Rezultadu Peskiza ONG Sia, Eskola Públiku Sira Laiha Kondisaun Bá Edukasaun Inkluziva

Published

on

Hatutan.com, (12 Abríl 2023), Díli—Sosiedade Sívil sira husu bá Governu liu-liu Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), atu prevee orsamentu ho montante boot, hodi mellora ka hadi’a kondisaun eskola públiku sira, nune’e ema ho defisiénsia bele asesu bá edukasaun inkluziva.

Iha kuarta, 12 Abril 2023, Organizasaun La’ós Governu nian (ONG-Sigla Inglés) hamutuk sia (9), lansa rezultadu peskiza bá-daruak nian ho temátiku ne’ebé diferente, iha Timor Plaza.

Iha kuarta, 12 Abril 2023, Organizasaun La’ós Governu nian (ONG-Sigla Inglés) hamutuk sia (9), kompostu hosi Assosiasaun Defisiénte Timor-Leste (ADTL), Belun, The Community Based Rehabilitation Network Timor-Leste (CBRNTL), Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Fundação Hafoun Timor-Leste (FHTL), Judicial System Monitoring Programme (JSMP), Many Hands One Nation (MAHON), Mata Dalan Institute (MDI) no Programa Spesifiku fo Prioridade ba Ema Kiak (PROSPEK), lansa rezultadu peskiza bá-daruak nian ho temátiku ne’ebé diferente.

Lee Mós: Portadór Defisiénsia 150 Iha Bobonaro Hetan Apoiu Hosi Prezidénsia Repúblika

Maibé, aprezentasaun bá loron dahuluk nian iha parte dadeer, hosi ADTL aprezenta rezultadu peskiza kona-bá “Edukasaun Inkluzivu Iha Nível Ensinu Báziku”, CBRNTL  kona-bá “Estudu Prátika Oinsá Integra Asuntu Defisiénsia iha Servisu Saúde Inkluzivu bá Ema ho Defisiénsia iha Timor-Leste”, no ONG MAHON ho tema “Asesibilidade bá Treinamentu Vokasional Ne’ebé Kualidade bá Foinsa’e Timor-Oan hodi Hetan Oportunidade Hadi’ak Ekonómia”.

Advertisement

Diretór Ezekutivu ADTL, Cesário da Silva esplika, peskiza sekundária ne’ebé sira halo, foku bá iha implementasaun edukasaun inkluzivu iha TL.

Hosi peskiza ida-ne’e, sira hakarak buka deskobrimentu kona-bá prátika di’ak sira hosi País sira seluk, liu-liu kona-bá edukasaun inkluziva.

“Deskobrimentu ne’ebé iha, liu-liu atu implementa politika edukasaun inkluziva ida ne’ebé di’ak maka presiza duni halo investimentu. Investimentu maka, ita haree hosi ita-nia kontestu, liu-liu iha edukasaun inkluzivu nian, primeiru, rekomendasaun importante iha ne’ebá maka atu mellora kondisaun fíziku iha eskola públiku sira,” Cesário da Silva hateten durante aprezentasaun rezultadu peskiza ne’e iha Suai Room, Timor Plaza, Dili, Kuarta (12/04/2023).

Alende mellora asesibilidade fíziku iha eskola públiku sira, iha rekomendasaun importante ida maka, tenke aloka rekursu, liu-liu Governu liuhosi Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu, tenke aloka ninia rekursu, liu-liu orsamenta liután iha orsamentu jerál estadu, hodi hadi’ak setór edukasaun, liu-liu implementasaun politika nasionál inkluviza, nomós Planu Asaun Nasional Defisiénsia, iha setór edukasaun nian.

Cesário fó ezemplu katak, iha estudu ne’ebé sira halo iha nasaun Brazil, Indonézia ho seluk tán, hahú ona ho investimentu boot liuhosi mellora, hasa’e sira-nia rekursu, investimentu Orsamentu Jerál Estadu bá iha seitór ida-ne’e.

Advertisement

Raes Hadomi Timor Oan (RHTO) organiza Organizasaun Ema ho Defisiénsia Sira, hodi halo diskusaun ho CBM-Austrália hodi diskuti kona-bá área prioridade ne’ebé estabelese iha Timor-Leste no fahe ba Grupu hodi define Progressu dezafiu no planu hosi área importante sira kona-bá Inkluzaun Defisiénsia iha Area Edukasaun, Saúde, infraestrutura, justisa no Planu Asaun Nasionál ba Ema ho defisiénsia 2021-2030 ba implementasaun iha futuru hodi responde ba nesesidade Ema ho Defisiensia Timor-Leste, Timor-Plaza (19/10/2022). Foto/RHTO.

La’os ne’e de’it, iha rekomendasaun ida mais importante mós maka ADTL husu atu sensibiliza públiku, liu-liu inan-aman, dala-barak inan-aman liu-liu ema ho defisiénsia nian, ladun tau importánsia bá ema ho defisiénsia. Tánba ida ne’e maka husu ministériu relevante sira hanesan MEJD, MSSI atu halo desiminasaun informasaun.

Koordenadór bá Peskiza no Advokasia iha ONG MAHON, Crispin Gomes de Jesus hateten, iha sira-ninia rezultadu peskiza, deskobre katak sei iha lakunas barak iha implementasaun politika sira iha Asesibilidade bá Treinamentu Vokasional Ne’ebé Kualidade bá Foinsa’e Timor-Oan hodi Hetan Oportunidade Hadi’ak Ekonomia.

Ezemplu ida maka, ema ho defisiénsia nia asesibilidade bá iha edukasaun sei mínimu, 50% to’o 70%, ema ho defisiénsia sei difísil atu asesu bá iha edukasaun.

Hahú hosi ninia asesibilidade, materiál sira ne’ebé mak bele responde bá ema ho defisiénsia mós sei menus.

Tuir fila-fali mós bá iha área Saúde nian, kuaze persentajen boot ne’ebé mak ema ho defisiénsia ne’e, seidauk bele asesu bá iha área saúde.

Hetok liután kuaze sira barak liu ema ho defisiénsia halo tratamentu intensivu iha de’it uma, ho de’it terapia ka, ho de’it ai-moruk sira ne’ebé mak la hó rekomendasaun hosi médiku sira.

Advertisement

“Ida mós maka, bá iha foinsa’e sira. Ida ne’e sai trand ida ne’ebé mak, Governu Timor-Leste loloos tenke haree, bá iha foinsa’e sira-ninia asesibilidade bá iha treinamentu vokasionál. Timor-Leste agora iha ona faze ida, jovens hothotu hakarak sai bá liur, bá servisu iha liur, liu-liu iha área sira ne’ebé maka tuir demanda traballu, sentru formasaun sira ne’e, tenke responde bá iha merkadu traballu,” Crispin Gomes de Jesus fó hanoin.

Tuir Crispin, implementasaun politika ida ne’ebé mak di’ak iha nasaun ida tenke haree mós bá iha ninia jestaun finanseira. Signifika, alokasaun orsamentu ne’e mós sai solusaun ida, ne’ebé maka bele halo iha setór sira ohin temi.

Ezemplu, OJE 2023 foin lalais, aloka bá setór edukasaun ho de’it 9% hosi totál. Haree bá montante orsamentu ida-ne’e, aloka de’it bá saláriu funsionáriu sira nian no manorin sira.

“Maibé, oinsá ho asesibilidade, oinsá kurríkulu, material ho mobiliáriu hirak nee’ hotu. Tanba ne’e, bá ita, importante ida mós maka dezeña politika ida ne’ebé mak kondis duni bá iha ita nia sosiedade no merkadu traballu,” nia hateten.

Ezemplu knkretu balun, bele haree iha treinamentu vokasionál ninian, alokasaun orsamentu ne’ebé mak ki’ik, labele kobre bá munisipiu hotu iha TL.

Advertisement

Tanba ne’e, ONG MAHON husu atu halo de’it treinamentu porgrama mobile training, ka treinamentu móvel. Ema sira ne’ebé ho kondisaun defisiensia, bele hein de’it iha sira-ninia fatin, terinadór sira ne’e mak bele bá iha ne’ebá.

“Entaun, fee ne’e ita gasta de’it bá iha treinadór, no ita la gasta tán bá iha buat sira seluk. Ida ne’e mak hanesan solusaun ida ne’ebé mak ita bele rekomenda bá Governu, atu bele halo, alende alokasaun orsamentu jerál estadu ne’ebé maka dadaun tama ona bá iha faze jornada orsamentál,” nia sujere.

Koordenadór bá Peskiza no Advokasia iha ONG MAHON ne’e, fiar katak, hosi deskobrimentu ne’ebé mak sira halo ne’e, formuladór politika sira, nune’e mós ema foti desizaun na’in sira atu bele konsidera, no tau mós iha planu asaun bá iha planu ka politika governu TL nian, liu-liu bá iha alokasaun orsamentu ne’ebé maka dadaun ne’e tama ona iha faze jornada orsamentu ninian.

Nune’e mós, reprezentante hosi the Community Based Rehabilitation Network Timor-Leste (CBRNTL), Madalena da Costa dehan, iha sira-nia rezultadu peskiza ne’e, deskobre katak, esperiénsia ema ho defisiensia sira nia asesu bá servisu saúde inkluzivu iha TL, 75% fasilidade fíziku iha sentru saúde sira la asesivel bá ema ho defisiensia sira.

Atitude no koñesimentu ne’ebé fraku hosi pesoal saúde sira, pesoal saúde no fornesedór servisu sira, iha koñesimentu limitadu kona-b’a tipu defisiénsia oioin no direitu ema ho defisiénsia sira-nian.

Advertisement

“Kustu kuidadu saúde bá ema ho defisiénsia sira ne’ebé la’o hosi área rurál ne’e aas tanba kustu direitu sira hanesan medisina, viájen, akomodasaun, ai-moruk, no servisu apoiu sira hanesan interpretasaun lingua,” Madalena dehan.

Tanba ne’e, CBRNTL rekomenda atu haforsa implementasaun politika saúde inkluziva liu-liu sirkulasaun Ministériu Saúde (Ref: MS-DGGPS/XI/2016/2027), atendimentu saúde inkluizivu iha instalasaun saúde hotu inklui nivel munisipiu.

Diretór Jerál bá Administrasaun, Jestaun no Finansas iha MEJD, Antoninho Pires hatán katak, setór edukasaun sai nu’udár área ida ne’ebé iha ninia kompleksidade no variadade.

Ne’e duni estudu, peskiza, no rekomendasaun sá de’it, hosi komponente ne’ebé de’it, ministériu edukasaun akomoda, para depois halo nusá maka bele halo kobertura bá iha ninia lala’ok tomak edukasaun nian.

“Mais, importante maka, iha  rekomendasaun sira ne’e bele kontribui, para atu bele haree bá kulidade de edukasaun iha Timor-Leste nomós haree bá asesu bá edukasaun bá ema hotu iha Timor laran tomak,” Antoninho Pires hateten.

Advertisement

Hatán kona-bá orsamentu kada tinan ne’ebé bá setór edulasaun ki’ik tebes (9% de’it), direór Antoninho dehan, en-prinsipiu, alokasaun orsamentu ne’ebé iha ne’e, tuir pakote tomak, no espesifikamente bá iha área politika edukasaun inkluzivu ne’ebé MEJD hala’o.

“Ida ne’e, ami tama iha partikular ida ne’ebé, ita atu dehan orsamentu ne’ebé alokadu bá iha edukasaun no formasaun. Purtantu, 9%, loos duni tanba orsamentu tomak, ita atu bele dehan katak, ministériu dukasaun ne’e, parte ida ne’ebé prioridade nomós importante bá iha nasaun, kaka, ita-ninia hanoin katak, di’ak liu, orsamentu pakote ne’e, tenke adekuadu, no bele akomoda bá iha área edukasaun ninian,” Antoninho Pires esplika.

Programa Peskiza ne’e, hetan apoiu hosi Povu Estadus Unidus liuhusi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID), parseria ho organizasaun naun-governamentál lokál sia fó-sai rezultadu peskiza ida kona-ba kestaun sira ne’ebé afeta povu Timor-Leste.

Lansamentu ida ne’e peskiza daruak ne’ebé finaliza husi ONG sira hodi apoia dezenvolve rekomendasaun polítika bazeia ba evidénsia ba Timoroan sira ne’ebé formula polítika.

Peskiza ne’e kobre tópiku sira oi-oin no importante ne’ebé afeta Timoroan sira, inklui asesu ba edukasaun no saúde bá ema ho defisiénsia sira; rezolusaun disputa komunitária; asesu ba bee; protesaun labarik sira hosi violénsia seksuál; asesu ba formasaun profisionál ba joven rurál sira; monitorizasaun komunitária bá projetu infraestrutura lokál sira; no asesu ba merkadu ba produtór agríkola rurál sira.

Advertisement

Rezultadu estudu sei uza hodi hadi’a advokasia no kolaborasaun ho governu hodi responde ba kestaun hirak ne’e no atu servi diak liu tan povu Timor-Leste. Liuhosi fahe sira nia peskiza ho parseiru governu no parseiru xáve sira, ONG sira espera atu haforsa sira nia parseria iha prosesu halo polítika no fornese vizibilidade ba nesesidade no prioridade sidadaun sira nian neebé sira reprezenta.

“Estadus Unidus orgullu tebes halo parseria ho Timor-Leste hodi dezenvolve sosiedade sivíl ida ne’ebé forte no vibrante, ne’ebé sai hanesan pilar importante demokrasia nian. Peskiza ho kualidade aas hamutuk ho estratéjia advokasia ne’ebé adekuadu no kolaborativu reprezenta aumentu profisionalizmu no kapasidade ONG Timoroan sira nian no sei tulun sira ne’ebé formula polítika atu difini polítika bazeia ba informasaun ne’ebé lo’os no bazeia ba evidensia hodi haforsa rezultadu dezenvolvimentu iha Timor-Leste,” Diretóra Interina Misaun USAID, Rebecca Robinson hateten iha karta komunikadu.

“Liuhosi lansamentu rezultadu peskiza, ONG sira harii relasaun forte ho ofisiál governu sira, parseiru no autór foti desizaun sira no demonstra sira nia papél hanesan parseiru importante bá dezenvolvimentu no demokrasia iha Timor-Leste,” Rebecca Robinson dehan tán.

USAID Timor-Leste nia Atividade Advokasia ONG ba Governasaun Di’ak apoiu ONG Timoroan sira hodi hasa’e sira nia kapasidade organizasaun no administrativa; hadi’ak sira nia advokasia, peskiza, análize no kapasidade atu responde diak liu tan ba konstituinte sira; promove aumentu fonte rendimentu diversifikadu no regulár no kria ambiente ida neebé bele habo’ot ONG sira ne’ebé independente.

Estadus Unidus, liuhosi Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID), sei kontribui kuaze millaun $92 entre tinan 2021 no 2025 atu hametin ekonómia no governasaun Timor-Leste nian.

Advertisement

Dezde Timor-Leste nia restaurasaun independensia, USAID kontribui ona millaun $323 resin atu apoiu dezenvolvimentu inkluzivu no dame, ne’ebé bele lori Timor-Leste sai nasaun ida ne’ebé prósperu, saudável no auto-sufisiente.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Sei Foti Hotu Veíkulu Estadu Ne’ebé Estasiona iha Kargu Xefia Sira-Nia Uma

Published

on

Hatutan.com, (26 Abríl 2024), Díli-Ekipa fiskalizasaun konjunta sei bá foti obrigatóriu veíkulu (karreta ho motór)  Estadu nian ne’ebé durante ne’e estasiona iha utilizadór sira-nia rezidénsia privadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Papél Mídia Importante Hodi Kontribui bá Prezerva Memória Pasadu

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Centro Nacional CHEGA! Institutu Públiku (CNC, I.P) konsidera mídia ka jornalista sira-nini papél importante tebes atu bele halo kobertura kona-bá akontesimentu sira istóriku hodi bele kontribui bá prezerva memória sira pasadu nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Posibilidade Governu Aprezenta Kandidatu Foun Komisáriu CAC

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Vise-Ministru Asuntu Parlamentár,  Áderito da Costa Hugo, informa proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés), aprova  final global ona iha Parlamentu Nasionál iha loron 22 fulan-Abríl,  ho nune’e, Governu sei haree fali timoroan feto ka mane ne’ebé prenxe rekizitu hodi kandidatu  bá komisáriu CAC atu aprezenta bá Parlamentu Nasionál hodi hakat bá eleisaun.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending