Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Hosi Legalizmu ba Korrupsaun Legál

Published

on

Dadaun ne’e, Parlamentu Nasionál (PN) Timor Leste hatuur polítika legal (politik hukum) hodi fo subsidiu ba membru parlamentu Nasionál ida-idak. Tuir politika legal ne’e, membru Parlamentu Nasionál ida-idak hetan subsidiu transporte ho montante $1.600 kada fulan no subsidiu ba saúde ho montante $600 kada fulan.  Haree ba fenómena ne’e, públiku kestiona seriu. Tuir publiku, politika legal ne’e la justu no iha tendensia ba corruption by design (korrupsaun legal?).

Hatan ba preokupasaun publiku, iha entrevista ho Radio Televizaun Timor Leste (RTTL), Prezidente Parlamentu Nasionál (PN) dehan; “regalias ne’e konsta iha lei…” Nia atu dehan; regalias ba membru parlamentu Nasionál, lei fo dalan. Tanba ne’e, sira hala’o deit saida maka lei ne’e dehan (em nome baze legal). Ba legalista sira, argumentasaun Prezidente PN, normal, la sala (tuir lei). Maibé, oinsa bele esplika ema sira ne’ebé kaer ukun no halo lei hodi fasilita sira foti povu nia osan ba sira nia-an rasik? Pergunta ne’e sei lori ita ba diskuti tema sentral rua; legalismu no korrupsaun legal.

Ita lee istoria direitu (sejarah hukum) iha mundu raik-laran, argumentasaun em nome baze legal (atas nama undang-undang) hanesan Prezidente PN hato’o, la’os buat foun. Iha Alemaña, aproveita frakeza legalismu, rezimu fasista Adolf Hitler falsifika prinsipiu justisa ho slogan/lema ne’ebé ke’e husi ispiritu povu nian; blut und boden (ran ho rai). Ho ispiritu ne’e Hitler halo lei hodi legaliza aktu kriminal ne’ebé hamate ema Judeu juta 6 (neen) (N. Jegalus, 2011).

Advertisement

Tuir prinsipiu legalidade, saida maka Adolf Hitler halo, legal (laos krime). Maski la justu, maibé tanba lei ne’e promulga husi makaer ukun kompetente, tuir dalan prosedural, tenki hala’o. Ida ne’e maka hanaran positivismu direitu. Tuir positivismu direitu, komponente importante husi lei maka; lei ne’e halo tuir prosedur no promulga husi parte kompetente. Positivismu direitu haree de’it ba aspetu regulativu la’os substantivu (la preokupa ho pergunta, legal maibe justu ka lae?)

Problema seriu  liu mak hafoin periodu funu mundial daruak. Ne’e akontese ba julgamentu soldadu Nazi nian. Ida ne’ebé kuñesidu liu maka Adolf Eichman iha tinan 1961. Eichman kuñesidu ho naran master of death ba ema Judeu juta resin ne’ebé mate iha kampu konsentrasaun. Hafoin funu, nia halai ba Argentina no ema kaer nia (culik) lori ba Israel ho hanoin atu julga iha ne’eba. Tribunal kondena nia halo “violasaun ba umanidade”. Eichman defende nia-an ho lia mahusuk; “oinsa imi bele fo sala dehan ha’u halo krime, se iha momentu ne’eba (iha Alemanha) lei ne’ebé vigora obriga ha’u tenki halo buat hirak ne’e hotu?”

Filozofikamente, pergunta Eichman kestiona autonomia direitu. Autonomia iha parte filozofia tama área diskursu Positivismu Direitu. Habadak, Positivismu Direitu mai ho prinsípiu fundamental rua; primeiru, direitu maka lei deit (hukum hanya undang-undang); rua, maske lei ne’e la justu, kontra prinsiu moral, lei ne’e vigora nafatin. Ho lian seluk, lei sira ne’ebé makaer ukun halo tuir nia prosedur, vigora no legal. Lei depende ba prosedur laos substansia. Tanba ne’e, haree hosi aspetu legalismu, argumentasaun Adolf Eichman razoavel. Maibé, iha sekulu 21, argumentasaun Eichman la naton (la pantas no la wajar). Tanba, lei la’os deit saida maka mahukun hakerek, maibé ida mahukun hakerek ne’e tenki justu!

Esperénsia historia direitu iha rezimu Adolf Hitler akontese mos iha Indonesia ho karater ne’ebé minimal atu hanesan. Hafoin Soekarno monu, rezimu Orde Baru publika lei Florestal, ho hanoin atu limita lei Prinsipal Reforma Agraria Indonesia no fo konsesaun (konsesi) ba kompaña balu hodi mengambil-alih pengelolaan hutan. Haree ba ida ne’e Ward Bereschot dehan: Undang-undang Kehutanan menghidupkan kembali prinsip domein verklaring dengan menetapkan 145 juta hektar (hampir 75% dari seluruh luas lahan Indonesia) sebagai kawansan hutan. Presiden Soeharto memutuskan tanah di kawasan ini dikuasai negara (melalui kementrian kehutanan) tak bisa dimiliki masyarakat lokal di Indonesia. Seperti halnya pemerintah kolonial dulu, negara menggunakan kontrolnya terhadap tanah untuk memberikan konsesi kepada korporasi. Data pemerintah menunjukan 95,76% ijin konsesi kehutanan diberikan kepada korporasi (Ward Bereschot: 2020). Ho lei Florestal, estadu Indonesia iha  baze legal atu “foti obriga” povu nia rai no entrega ba korporativu (korporat) hodi kuda kelapa sawit, pertambangan batu bara ka interese seluk ne’ebé hamosu deforestasaun no krizi ekosistem. Konsekuensia maka povu tenki lakon nia rai tuir dalan legal. Violasaun direitus umanus buras no extrimu liu akontese genosida kultural.

Politika legal rezimu fasista Adolf Hitler no sampel ne’ebé ha’u foti hosi saida maka Soeharto halo iha momentu ne’eba, ohin loron sei akontese iha estadu direitu demokratiku sira (maski la liu hosi dalan represivu hanesan rezimu otoriter Soeharto pratika). Rezimu iha estadu demokratiku modernu sira, koko halo korrupsaun legal tuir fomatu ne’ebé demokrasia prepara.

Advertisement

Iha rejultadu peskija sira hatudu katak minimal korrupsaun legal akontese iha estadu demokratiku ho dalan tolu: 1) Barter (troka) interese entre grupu ida ho seluk ne’ebé hola parte direta ka indireta iha lejislasaun sira. Praktika ida ne’e, babain akontese iha orgaun lejislativu; 2) Faan artigo ida ka rua ba korporativu (korporat) ka orgaun Internasional sira. Ida ne’e iha Indonesia akontese iha Dewan Perwakilan Rakyat (DPR), Governu sentral no lokal. Hanesan ita hatene, lejislador barak maka tama prizaun tan deit pratika ida ne’e; 3) Lejislador la iha kapasidade. Tanba menus ka la iha kapasidade, ikus mai halo lei ne’ebé benefisia korporativu (korporat) ka orgaun seluk hodi naok estadu nia sasan tuir dalan legal.

Pratika sira ne’e halo politika lejislasaun sai tiha fatin ba industria direitu (industri hukum). Ema bele pesan artigu sira tuir nia gostu, ka troka interese politika ne’ebé fo de’it lukru ba grupu elit sira. Enkuantu, povu maioria nia interese hela deit iha testu ka diskursu mahukun no politiku ne’ebé sira temi fila-fila iha serimonia formal ka non formal.

Haree hosi pontu 1 no 2 iha leten, makaer ukun sira bele halo coruption by design  (korrupsaun legal) liu hosi lei, dekretu lei no nota diploma ka revisaun lei ruma. Tuir eis Komisariu Komisi Pemberantasan Korupsi  (KPK) Indonesia, Busyro Muqoddas, korrupsaun legal hanesan tipu korrupsaun ida ne’ebé susar tebes atu detekta, no se konsege detekta mos, em nome legalidade, suspeitu la hetan pena iha estadu direitu demokratiku sira. Maibé, korrupsaun ho tipu ida ne’e nia impaktu massivu, sistematiku, estrukturadu no multidimensional (M. Busyro Muqoddas: 2015).

Ho dalan ne’ebé hanesan temi iha leten, korrupsaun legal bele akontese mos iha Timor Leste. Dalan ba korrupsaun legal iha Timor Leste nakloke luan tanba kauza tolu: Ida, desijaun publiku sira, inklui prosesu halo lei, menus partisapasaun publiku. Lei barak tebes la iha pasrtisipasaun públiku ne’ebé luan (la ho prezensa parte afetadu iha elaborasaun politika legal sira). Ema boot sira bolu malu no diskute nonok iha fatin luxu. Sira nia prezensa, seolah-olah reprezenta ona povu maioria no parte afetadu nia interese. Nia kauza maka draft lei (esbozu) ne’ebe sira diskuti iha tendensia atu sai dokumentu elit (la reprezentativu). No iha momentu hanesan nakloke luan ba mahukun ho parte balu hodi troka interese liu hosi artigu sira (tendensia ba korrupsaun legal). Iha ne’e, halo lei la’os ona atu liberta ema, maibé sai fali dokumentu kolonializasaun ba povu maioria; Rua, La iha naskah akademik hosi ema sira ne’ebé halo lei. Lei barak tebes, mosu derepenti hosi gabeta asesor nian ka ema sira ne’ebé hala’o servisu iha parte lejislasaun. Ita lahatene, se maka inisia. Baze filozofia, sosiolozia no juridiku hosi polítika legal ne’e saida? Tanba sa maka lei ida halo la iha argumentasaun filozofika, sosiolozika no juridika hosi rai ida? Hau diskonfia, keta halo ba lei sira ne’e copy (lee: plagiarismu) hosi estadu seluk? Se copy duni, ne’e dezastre boot ba estadu ida ne’e iha ohin no futuru. Ne’e la’os problema plagarismu no tendensia ba korrupsaun legal de’it, maibé aktu transplanta lei hamate mos valor sosial, kultura no politika iha Timor Leste. Tanba, lei ne’ebé sira copy mai, ema formula iha ema nia rai bazeia ba situasaun sosial, kultura, politika no ekonómia rai ida nian. Ho lian seluk, lei ne’e la’os monu hosi lalehan (lee: dogma), maibé dokumentu ida ne’ebé formula hosi valor sira hodi hatan ba situasaun sosial, politika, kultura no ekonómia rai ida nian. Kada estadu iha nia problema ho kór ne’ebé la hanesan. Tanba ne’e, transplanta lei ida hosi estadu seluk, la’os rejolve problema, maibé, hatodan deit estadu ida ne’e iha aspetu oioin. Tolu, lingua ne’ebé lejislador sira uja, povu maiória la komprende. Ita lee esbozu lei, dekretu lei no nota diploma, maiória ho língua portugeza. Língua ne’ebé povu maioria la komprende, iha tendensia hamosu troka interese (tukar menukar kepentingan) entre mahukun ho oligarkia (ema osan bot?), hatama artigo balu tuir sira nia hakarak. Iha rai ida ne’e, língua sai hanesan obstakulu ba povu maiória atu partisipa ativu iha progama lesjislasaun nasionál sira. La ho partisipasaun ativu (substativu) povu maiória iha programa lejislasaun sira, mahukun bele halo lei ba interese pesoál ka grupu. Ba asuntu ne’e, Timor Leste iha esperensia lubuk ida. Hahu hosi lei mensal pensaun vitalisia ba to’o rezolusaun numeru 26/23 fulan Maio 2023. Rezolusaun ne’e estrañu iha substansia no prosedura sira. Iha aspetu prosedura, rezolusaun ne’e la publika iha jurnal republika. Hau la hatene, tanba sa sira la publika? Enkuantu, iha aspetu substansia, rezolusaun ne’e la iha moral. Iha momentu povu sei kiak, problema estrutural barak tebes maka osan la to’o, maibé iha momentu ne’ebé hanesan, deputadu sira halo rezolusaun benefisia deit sira nia-an. Tuir rezolusaun ne’e (nu. 26/23), membru deputadu ida-idak bele hetan osan kombustivel kada fulan $350 (art. 1); Osan tratamentu saude no despesas seluk $8.000 kada tinan (art. 2); Subsidiu ba sevisu politiku $10.600 kada tinan (art. 3); Subsisidiu ba mate $4.000 (art. 4); Ikus liu maka asistensia medika ba deputadu sira (art. 5). Kada artigu hosi rezolusaun ne’e sempre taka ho versiklu ida ho kór fraze “montante a ser transferido para conta bancaria indicada pelo deputado.”

Habadak, korrupsaun legal iha parte lejislasaun (iha estadu ne’ebé deit) hanesan odamatan atu legaliza no obriga lejitima krime ne’ebé mahukun ka parte nakait komete. Iha estadu civilizadu, lala’ok ne’e bele harahun valor demokrasia, jutisa no to’o faze ida grave liu mak hamosu estadu falladu (negara gagal). Tanba ne’e, ema sira ne’ebé sei iha interese ba esatdu nia futuru no fuan sei moos, tenki kontra!

Advertisement

Povu maiória tenki mai ho pozisaun Satjipto Rahardjo; lei tenki lori justisa ba ema hotu. Dalan atu lori povu hotu ba moris diak, lei tenki justu. Tuir direitu progresivu, lei ne’e halo atu ema tomak hetan moris diak, la’os de’it individu ka grupu balu. Lei tenki sai hanesan instrumentu ida ne’ebé lori grasa ba ema hotu (Satjipto Rahardjo: 2009:17). Lei labele pro status quo, labele ba lei nia-an (lee: autonomia direitu) rasik, maibé tenki pro povu, pro justisa.

Ita halo lei tanba hakarak justisa. Ho lian seluk, justisa maka komponentu konstruktivu hosi lei. Tanba ne’e, lei ne’ebé la justu contradictio in terminis. Bainhira ita dehan; ne’e lei, iha tempu hanesan ita mos tenki koalia justisa. Lei ne’e halo ba interese umana, interese justisa. Tanba ne’e, lei ne’ebé la justu, ne’e la’os lei maibé instrumentu krimninal (alat kejahatan)!

Hosi: Armindo Moniz Amaral

(Alumnu Programa Doutoramentu Siénsia Direitu Universidade Diponegoro-UNDIP, 2017)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Liberdade Imprensa iha TL “SIM”, Maibé Kualidade Notísia “NĀO”

Published

on

Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA:  JORNALISMU  INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba  importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé  desempeña husi  jurnalista sira hodi  dizemina  informasaun ne’ebé  garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada  indivídu ho nia diversidade inklui mos  igualdade jéneru.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

ANALIZA KONABA EVIKSAUN HOSI ASPEKTU FILOSOFIA HUMANU

Published

on

Hosi

Nelion Ornai Monteiro

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending